Annegrethi ema andis teada seenenäitusest aianduskoolis ning me võtsime kohe sõnal sabast kinni. Oleme igal sügisel vähemalt korra jõudnud ka aianduskooli lilleaeda või parki.
Seenenäituselt kooli fuajees jäid kõige rohkem meelde mustad tindiseened ning erinevad kärbseseened. Loomulikult oli tore näha tuttavaid kukeseeni ning erinevaid puravikke. Seenenäitusest rohkemgi tähelepanu köitis samas sügislillekimpude näitus. Igaüks valis oma lemmiku ning põhjendas valikut.
Järgmine vaatamisväärsus oli õues asuv kanarbikkude peenar, kus mitukümmend erivärvilist kanarbikku silma rõõmustamas. See kaunis peenar on küll tõeline iludus ning soovitav kõigile vaatamas käia.
Rohkelt üllatust ja imetlust pälvis ka samas kõrval asuv suvelillede kasvuala, kus pikkade peenarde kaupa imeilusaid ja erivärvilisi astraid, lõvilõugu, tsinniaid, päevalilli, gladioole, rebasesabasid ja veel palju eri sorte suvelilli õitsemas. See ilu ei jätnud küll külmaks mitte kedagi!
Traditsiooniliselt külastasime ka kollektsioonaeda, mis sel aastal ka eriliselt uhke ja hetkel veel väga värvikirev välja näeb.
Tagasiteel tõdesime, et nii muljetavaldavat käiku polegi õnnestunud eelnevalt kogeda. Ajapuudusel jäi ära ka roosiaia imetlemine. Kas ühiselt lähiajal jälle sinnakanti satume, ei teagi. Küll aga siit soe soovitus peredega aianduskooli aeda ja parki külastada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar